Keeldumine juurdepääsu võimaldamisest ELi ja Venemaa suhteid käsitlevale dokumendile

Verfügbare Sprachen :  bg.es.cs.da.de.et.el.en.fr.ga.it.lv.lt.hu.mt.nl.pl.pt.ro.sk.sl.fi.sv
  • Fall :  1051/2010/BEH
    Geöffnet am 22.06.2010 - Entscheidung vom 03.11.2011
  • Betroffene Einrichtung(en) :  Europäischer Auswärtiger Dienst
  • Rechtsgebiet(e) :  Allgemeine, institutionelle und finanzielle Fragen
  • Art der beklagten Missstände – (1) Verletzung von oder (2) Verletzung von Pflichten in Bezug auf :  Anträge auf öffentlichen Zugang zu Dokumenten [Artikel 23 EKGV]
  • Betreff :  Umgang mit Anträgen auf Zugang zu Informationen oder Dokumenten (Transparenz)
Saint Basils cathedral, Moscow, Russia
Autor:
Copyright: Stocklib © Radek Detinsky

Euroopa välisteenistuse vastu esitatud kaebuse 1051/2010/BEH kohta tehtud otsuse kokkuvõte

Kaebuse esitas Saksa ajakirjanik. Ta pöördus 2010. aastal Euroopa Komisjoni poole ning palus juurdepääsu viisaküsimusi puudutavale osale, mis sisaldus Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”) ja Venemaa Föderatsiooni esindajate vahel veebruaris 2010 toimunud kohtumiste aruandes. Komisjon keeldus juurdepääsu andmast.

Ombudsmanile esitatud kaebuses kritiseeris kaebuse esitaja komisjoni suutmatust anda juurdepääs nõutud dokumendile, ilma et ta oleks veenvalt selgitanud, miks juurdepääsu ei ole võimalik anda. Ta väitis, et komisjon peab kas juurdepääsu võimaldama või andma veenva selgituse, miks seda ei ole võimalik teha.

Komisjon selgitas oma arvamuses, et avalikustamine kahjustaks pingutusi, mis on tehtud ELi ja Venemaa Föderatsiooni vaheliste suhete kaitsmiseks. Seetõttu ei saa üldsuse juurdepääsu käsitleva määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a kohaselt juurdepääsu anda. Komisjon selgitas, et: i) avalikustamine teeks avalikkusele kättesaadavaks viisaküsimustele antud hinnangud, mida ei tutvustatud Venemaa delegatsioonile, ning et ii) avalikustamine nõrgestaks ELi positsiooni läbirääkimistel.

Enne kui ombudsmani talitused alustasid kõnealuse dokumendi uurimist, teatas komisjon ombudsmanile, et pärast Euroopa välisteenistuse (edaspidi „EEAS”) asutamist vastutab juhtumi eest nimetatud teenistus. Ombudsman pidas oma uurimise objektiks siitpeale EEASi.

Kõnealuse institutsiooni positsiooni hinnates võttis ombudsman arvesse asjaolu, et vastavalt ELi kohtute väljakujunenud praktikale on määruse 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkti a alusel kaitstud huvid eriti tundlikku laadi. Seetõttu on institutsioonidel lai kaalutlusõigus otsustamisel, kas avalikustamine võiks kahjustada avalikku huvi. Ombudsman leidis, et asjaomase institutsiooni arvamuses väljendatud seisukohta, et avalikustamine nõrgendaks ELi positsiooni läbirääkimistel, toetasid ka uurimistulemused, ning et see on veenev. Samuti leidis ta, et dokumendi osa, millele kaebuse esitaja juurdepääsu palus, on seotud pooleliolevate läbirääkimistega ning võimaldab teha järeldusi selle kohta, kuidas EL hindab Venemaa Föderatsiooni lähenemisviisi. Institutsiooni väide, et asjaomase osa avalikustamine ohustaks Venemaa Föderatsiooni ja ELi vahelist usaldust, on seega asjakohane. Neid asjaolusid arvestades järeldas ombudsman kokkuvõttes, et juurdepääsu andmisest keeldumine ei olnud haldusliku omavoli juhtum.